Kliimamuutused

1. Põhjused

1.1. inimtegevus

2. Tööstusriigid toodavad üle poole atmosfäärisaastest

3. Kuidas pidurdada?

3.1. Kokkulepped ning tingmused

3.1.1. Lubadused parandada CO2 heite kogust

3.1.2. peatada metsade hävitamine ja nende olukorra halvenemine arengumaades ning vähendada seeläbi CO2 heidet.

4. Seatud eesmärgid aastaks 2020

4.1. Vähendada energia tarbimist 20%.

4.2. ähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta näitajaga 20%; kui muu maailm liitub üleilmse kliimaleppega, siis 30%.

4.3. Suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 20%-ni.

4.4. Suurendada Euroopa Liidus sõidukites kasutatavates kütustes biokütuste osakaalu 10%-ni.[12]

5. Linnas

5.1. toatemperatuuri langetamine 1°C võrra hoiab küttekulu kokku 6%

5.2. puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat küte

5.3. anna oma tarbetud riided jm asjad teistele, kes võivad neid vajada

5.4. sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid

6. Liikudes ja transpordis

6.1. eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid

6.2. eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist

6.3. eelista lähemal toodetud tooteid, eelista eestimaist

7. Poes

7.1. eelista korduvkasutatud ja/või taastuvast materjalist toodetud kaupu

7.2. eelista vähempakendatud ja vähemtöödeldud tooteid

7.3. mõelda läbi, mida on vaja ja milleks

8. Iga inimese panus võitluseks kliimasoojenemise vastu

9. Kasvuhoonegaasid

9.1. süsihappegaas (CO2 )

9.1.1. kivimite murenemisest

9.1.2. organismide kõdunemisest

9.1.3. vulkaanilise tegevuse intensiivsusest

9.1.4. taimestiku arengustaadiumist

9.2. metaan (CH4)

9.2.1. põllumajandus

9.2.2. olmeprügilad

9.2.3. heitvesi

9.3. fluoreeritud gaasid ehk freoonid (HFCS, PFCS, SF6)

9.4. dilämmastikoksiid (N2O)

10. Tagajärjed

10.1. Gröönimaa ja Antarktika jää kiire sulamine

10.2. tugevamad tormid

10.3. intensiivsemad põuad ja tulvahood

10.4. merevee taseme hüppeline tõus

11. Eesti

11.1. Külmemad talved

11.2. Võõrliikide levik

11.3. Soojemad suved?

12. Kliimapagulased

12.1. inimesed, kes looduskatastroofi(de) tagajärjel peavad kodust lahkuma.

12.1.1. 2005.aastal laastas orkaan Ameerika Ühendriikide idarannikul

12.1.1.1. 1800 inimohvrid

12.1.2. 2003.aastal pärast Daruufi kontakti Sudaaniga. Vihmasadude vähenemise tõttu on muutnud poolkõrbestunud karjamaad kõrbeks

12.1.2.1. Üle 400 000 surnu ja põgenikke umbes 2 miljonit.

12.1.3. 2005. aasta üleujutus Pärnus.

12.1.3.1. Evakueeriti 200 inimesi ja inimohvreid oli üks.